Huracán

Jamaical aset leidev romaan käsitleb saare orjuse ja iseseisvuse lugu isiklikust vaatenurgast, liikudes 18. sajandi narratiivist 1980. aastate omasse. Leigh McCaulay lahkus Jamaicalt New Yorki 15-aastaselt pärast vanemate lahutust. Pärast ema surma veel 15 aastat hiljem naaseb ta saarele, et leida oma võõrdunud isa ja perekonna saladusi, mida too hoiab. Kui Leigh hakkab saarel täiskasvanuelu elama, saab ta teada oma esivanematest: Zachary Macaulay'st, šotlasest, kes saadeti noore mehena 18. sajandi Jamaicale suhkruroo istandusse raamatupidajaks, kes pärast orjuse julmuse tunnistamist ja selles osalemist saab abolitsionistiks; ja John Macaulay'st, misjonärist, kes tuli Jamaicale 19. sajandil hingi päästma ja seadis lõpuks kahtluse alla oma uskumuste alused. Leigh maadleb süütunde ja segadusega oma rolli pärast rõhuvas ajaloos, samal ajal kui ta puutub kokku ka kodu tuttavlikkuse ja valge olemise kummalisusega mustanahaliste riigis. See romaan – mis põhineb osaliselt autori enda perekonna ajalool – käsitleb kojutuleku, kuuluvuse, armastuse ja lunastuse teemasid ning uurib, kuidas inimesed saavad hakkama ebavõrdsuse ja privileegidega, millesse nad sünnivad, ning kuidas igapäevaelus tekivad võimalused sidemeteks ja sotsiaalseteks muutusteks.