Viimane Nahdawi

Taha Hussein (1889–1973) on üks Egiptuse ikoonilisemaid tegelasi. Egiptuse vanima ülikooli al-Azhari vilistlane, riigiametnik ja avaliku elu intellektuaal ning lõpuks Egiptuse avaliku hariduse minister oli Husseinil keskne roll Egiptuse parlamendiperioodil aastatel 1922–1952 oluliste sotsiaalsete ja poliitiliste arengute kujundamisel. Husseinil oli mõjuvõim uue ilmaliku ülikooli ja õitsva ajakirjanduse loomisel Egiptuses ning ta oli silmapaistev avalikes aruteludes natsionalismi ning religiooni, naiste ja hariduse rolli üle tänapäevase iseseisva riigi loomisel. Ta on tänaseni jätkuva imetluse ja vastuolude objekt.

„Viimane Nahdawi“ pakub Husseini esimese eluloo, milles tema intellektuaalset vaadet ja avalikku karjääri võetakse võrdselt tõsiselt. Uurides Husseini tegusid tema keeruliste suhete taustal Egiptuse riigi, religioosse süsteemi ja Prantsuse valitsusega, paljastab Hussam R. Ahmed tänapäeva Egiptuse kultuurilise mõju araabia ja islami maailmas parlamentaarse perioodi erinevate struktuurimuutuste ja poliitiliste protsesside raames. Ahmed pakub nii tänapäevase riigi kujunemise ajalugu, näidates, kuidas Egiptuse riik saavutas nii tugeva haarde kultuuri ja hariduse üle, kui ka kaasahaarava ülevaate riigi tuntuima intellektuaali elust.