Õnne tapmine

Saksa kirjanik Friedrich Ani ühendab oma uusimas kriminaalromaanis sügava kurbuse, inimliku pimeduse ja hingematva pinge.



Õnn kustub täielikult ühel külmal novembriõhtul, kui üheteistaastane Lennard Grabbe koju ei naase. Kolmkümmend neli päeva hiljem selgub, et ta on mõrvatud, ja endisele inspektorile Jakob Franckile, Friedrich Ani eelmise romaani "Nimetu päev" peategelasele, usaldatakse kõige kohutavama uudise edastamine, millest ükski lapsevanem eales unistada oskab, vallandades perekonna ja sõprade seas leina ahelreaktsiooni.



Kuna eriüksus ei suuda juhtumiga edasi liikuda ja perekond ei suuda kaotusega toime tulla, siis Franck – ajendatuna vajadusest tuua neile selgust, aga ka valusatest mälestustest kõigist lahendamata mõrvajuhtumitest ajast, mil ta veel tegevteenistuses oli – matab end tunnistajate ütlustesse ja aruannetesse kuni kurnatuseni. Ta veedab tunde kuriteopaigal ja kasutab oma erilist "mõttetundlikkuse" tehnikat, abstraktset ja intuitiivset protsessi, mis võib ta viia "fossiilini" – selle olulise infokilluni, mida ta juhtumi lahendamiseks vajab.



Taas kord ühendab Ani sügava kurbuse, inimliku pimeduse ja hingematva pinge romaanis, mille melanhooliat on raske ületada.