Veenuse plaan

2010. aastal tegi Richard Merrick perega reisi Šotimaa Rosslyni kabelisse – mõistatuslikku viieteistkümnenda sajandi templisse, mille tegi kuulsaks Dan Browni teos „Da Vinci kood“ . Tal polnud aimugi, et ta asub intellektuaalsele ja isiklikule teekonnale, mis viib päriselus eksisteerinud kadunud sümboli avastamiseni – sümbolini, mis paljastab seose maailma pühaimate templite vahel ning avab kadunud teaduse ja iidsete saladuste aardekambri.

Sümbol, mille ta avastab – Veenuse plaan – põhineb selle planeedi orbiidi mustril, mis Maalt vaadatuna on viieharulise tähe kujuline. Sügavamalt uurides saab Merrick aru, et Veenuse plaan oli lahutamatu osa mõnede maailma olulisemate religioossete arhitektuuriobjektide – sealhulgas Vatikani Peetri basiilika, Rooma Pantheon, Kreeka Parthenon, Jeruusalemma tempel ja Giza suur püramiid, aga ka paljude salajase vabamüürlaste ühingu projekteeritud hoonete – disainimallidest.

Edasi uurides on Merrick hämmastunud, avastades, et Veenuse plaani järgi projekteeritud templid on varustatud erakordse akustikaga, mis õigete toonide ja sagedustega varustatuna on võimeline harmoneeruma Maa resonantssagedustega ja esile kutsuma muutunud teadvusseisundeid. Seejärel pakub ta välja põneva idee: kas on võimalik, et muistsed inimesed kasutasid neid harmooniaid enteogeenselt esilekutsutud nägemuste võimendamiseks – et suhelda jumalikuga ja vabastada sisemised jumalad?

Muljetavaldavale ajalooliste uuringute ja teadusliku analüüsi hulgale toetudes pakub „Veenuse plaan” veenvaid tõendeid iidse kadunud kultuuri kohta, mis oli nii vaimselt kui ka teaduslikult arenenud.