
Taimede elu
Me räägime neist vaevu ja teame harva nende nimesid. Filosoofia on neid alati tähelepanuta jätnud; isegi bioloogia peab neid pelgalt elupuu kaunistuseks. Ja ometi annavad taimed Maale elu: nad loovad meid ümbritseva atmosfääri, nad on meid elava hapniku allikaks. Taimed kehastavad kõige otsesemat, elementaarsemat sidet, mida elu saab maailmaga luua.
Selles äärmiselt originaalses raamatus väidab Emanuele Coccia, et atmosfääri loojatena on taimedel põhiline positsioon, millest lähtuvalt peaksime analüüsima kõiki elu elemente. Sellest vaatenurgast ei saa me enam tajuda maailma lihtsa objektide kogumina või universaalse ruumina, mis sisaldab kõiki asju, vaid tõelise metafüüsilise segu asukohana. Kuna meie atmosfääri on võimalikuks teinud ainult taimed, siis elu püsib ainult taimede tarbimisringi kaudu. Teisisõnu, elu eksisteerib ainult niivõrd, kuivõrd see tarbib teist elu, kõrvaldades võrrandist kõik moraalsed või eetilised kaalutlused. Erinevalt mõttevooludest, mis käsitlevad loodust ja kosmost üldiselt, ühendab Coccia käsitlus lõpmatult väikese lõpmatult suurega, pakkudes radikaalset ümbermääratlust inimkonna kohale elu valdkonnas.
