Ichnography Rustica

Üks olulisemaid sündmusi disainiajaloos oli Inglise maastikuaia loomine. Selle tekkeloo kohta on arvukalt kirjeldusi... üllatavast struktuurimuutusest formaalsest pealtnäha mitteformaalseks. Kuid ükski pole kunagi olnud päris veenev ja ükski pole Stephen Switzeri panust rahuldavalt esile toonud.

Erinevalt oma kaasaegsetest haaras Switzer – 18. sajandi aiandus- ja põllumajandusalaste raamatute autor – üsna uue põhimõtte: et moodne suurte aedade taotlemine peaks olema „maalähedane ja ulatuslik“, mitte pelgalt mõisa teatud osa kaunistamine. Switzer nägi, et tervet mõisat saab nautida esteetilise kogemusena ja selle väärtuse tõstmise protsessi kaudu saab suurendada rikkust. Julgustades parandajaid nägema aeda tema laiemas tähenduses, avas ta külgneva maapiirkonna, maastiku ja muutis terviku ühtse kujunduse objektiks. Mõned vähesed järgisid tema nõuandeid kohe, näiteks Bathurst Cirencesteris. Kuid tema ideede üldiseks omaksvõtmiseks kulus aega.

Kas see visioon ja selle praktikas elluviimine aastatel 1710–1740 võiks olla selliste muutuste põhjuseks? 300 aastat pärast tema kirjutiste esimese köite avaldamist pakub see raamat õigeaegset kriitilist ülevaadet saadud õppetundidest ja Switzeri rollist. Castle Howardi ja Blenheimi varasemates mõjukates töödes ning hilisemates „väiksemates” töödes nagu „Spy Park”, „Leeswood” või „Rhual” näidatakse nende kavandite ja tema kirjutiste vahelisi seoseid. See võimaldab arenguid ja seega ka meie suhtumist tuntud teostesse ümber hinnata. See annab selgituse, kuidas tema koos kolleegide ja kaasaegsetega esmakordselt rajasid selle, mida ta oli nimetanud „Ichnographia Rusticaks” või tuttavamalt 1740. aastate keskpaigast moodsaks aianduseks, hilisemad maastikuaedad.

See paljastab erakordse uuendaja, kes muutes filosoofilist loodusvaateviisi, integreeris esmakordselt hea disaini hea põllumajandus- ja aianduspraktikaga. See tõstatab küsimuse 18. sajandi lõpu mõttelõhest, sisuliselt sellest, kas ferme ornée kui utile ja dulci segu oli ideaalselt kujundatud maastik või oli see laiendatud aed "ilustamata looduse" tunnustega? Raamat käsitleb neid märkimisväärseid ja jätkuvaid vastandlikke mõjusid hilisemale loomingule ning pakub välja, et Switzeril on palju õppetunde selle kohta, kuidas tänapäevast maastiku- ja aiakujundust tuleks tajuda ja praktiseerida.