Mõisamaastikud Põhja-Euroopas

„Mõisamaastike uurimus Põhja-Euroopas“ on esimene uurimus mõisa rollist maastike ja ühiskondade kujundajana Põhja-Euroopas viimase viie sajandi jooksul. Käesolev köide juhatab meid mõisamaailmade põnevatesse variatsioonidesse ning püüab avada valdkonda, et lisada laiema perspektiivi mõisamaastike kohta. Mõisamaastikud olid ajaloolise maastiku eripärased elemendid ja lõid oma iseloomu. Maastikke iseloomustasid suuremad kodu või mõisaga seotud põllud ning suurem metsamaa ja puidu osakaal, mis peegeldas maaomanikule kättesaadavate ressursside ulatust ja kontrolli, mida nad kohalike kogukondade üle avaldasid. Kuid need esindasid ka eliidi elu performatiivseid aspekte, näiteks jahipidamist. Kuigi olemasolevad tööd on rõhutanud mõisamaastike majanduslikku ja põllumajanduslikku aspekti, toob see köide välja mõisate ja valduste sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise mõju maastikele kogu Põhja-Euroopas. Peatükid pakuvad ülevaadet laiast ajaloovalikust, näiteks kodanike ja aadlike sotsiaalsest maailmast Hollandi Vabariigis või maajaotuse ja valimisreformi agitatsiooni vahelisest seosest 19. sajandi Inglismaal. Mujal Skandinaavias tasakaalustab reformatsiooni ja vallutamise mõju Norras omandiõiguse järjepidevus Rootsis, kus loodusvarade arendamine tööstusettevõtete, näiteks rauavabrikute ja saeveskite jaoks, tõi kaasa uusi omanikke. Raamat „Mõisamaastikud Põhja-Euroopas“ on esimene Norra, Saksamaa, Rootsi, Ühendkuningriigi, Taani ja Hollandi teadlaste koostöö tulemus, kes on ühinenud Euroopa Maamajade ja Mõisate Uurimise Võrgustikusse (ENCOUNTER).