Piirangute jõud

Üks elu võlusid on looduses korra ja ilu mustrite avastamine ja taasavastamine – kujundused, mis ilmnevad kapsapea või apelsini läbilõikamisel, karpide ja liblikatiibade vormid. Need kujundid on aukartustäratavad mitte ainult oma ilu pärast, vaid ka seetõttu, et nad viitavad nende kasvu aluseks olevale korrale, looduses eksisteerivale harmooniale. Mida tähendab, et selline kord eksisteerib; kui kaugele see ulatub?

„Piirangute jõud“ sai inspiratsiooni lihtsatest harmooniaavastustest. Autor uuris ja mõõtis sadu mustreid – nii iidseid kui ka tänapäevaseid, nii pisikesi kui ka tohutuid. Tema avastus, mida siin ilmekalt illustreeritakse, seisneb selles, et teatud proportsioonid esinevad kõigis neis vormides ikka ja jälle. Mustrid korduvad ka selles, kuidas asjad kasvavad ja tekivad vastandite dünaamilise ühenduse kaudu, nagu näitavad taime kasvus vastassuundades liikuvad spiraalid.

Ühtsuse ja mitmekesisuse ühinemine proportsionaalsete piirangute distsipliinis loob vorme, mis on meile ilusad, sest need kehastavad kosmilise korra põhimõtteid, mille osa me oleme; vastupidiselt, selle korra piiritus ilmneb selle vormide ranguses. Autor näitab, kuidas meie, inimestena, oleme kaasatud vormide universaalsesse harmooniasse, ja pakub välja, et täiendavate vastandite liit võib olla viis selle harmoonia laiendamiseks ka psühholoogilisele ja sotsiaalsele valdkonnale.