Arhitektuur

Rudolf Steiner, tänapäeva sageli alahinnatud ja mitmekülgne geenius, andis suure panuse kultuuri taaselustamisele. Lisaks oma filosoofilistele õpetustele pakkus ta ideid paljude praktiliste tegevuste arendamiseks, sealhulgas hariduse – nii üldise kui ka erihariduse – põllumajanduse, meditsiini, majanduse, arhitektuuri, teaduse, religiooni ja kunsti valdkonnas. Tänapäeval on tuhandeid koole, kliinikuid, talusid ja palju muid organisatsioone, mis põhinevad tema ideedel.

Steineri algne panus inimteadmisse põhines tema võimel läbi viia vaimset uurimistööd, uurida eksistentsi metafüüsilisi dimensioone. Oma teadusliku ja filosoofilise ettevalmistusega tõi ta valdkonda uue süstemaatilise distsipliini, mis võimaldas teadlikke meetodeid ja kõikehõlmavaid tulemusi. Lapsepõlvest alates loomupärase nägijana arendas ta oma vaimset nägemust kõrgel tasemel, mis võimaldas tal autoriteetselt rääkida seni looritatud elu saladustest.

Esimene osa algab Steineri arusaamaga arhitektuuri olemusest ja päritolust. Sealt edasi liigub see aruteluni selle üle, kuidas arhitektuurivormid inimest mõjutavad ja kuidas see mõju on saatnud inimkonna kultuurilist arengut. Järgnevad peatükid käsitlevad Steineri vaadet arhitektuuri vaimsele mõõtmele ja selle eesmärgile tänapäeval. Samuti arutleb ta oma kahe suurema arhitektuuriteose, Goetheanumi esimese ja teise hoone üle.

Teine osa põhineb vabamüürlaste "Templilegendil" ja inimesel kui templil inimliku "mina" jaoks. Selle legendi kohaselt sõltub inimkonna tulevik inimkeha ja Maa enda kadunud "templi" taasavastamisest ja taastamisest.

See köide koondab suure osa sellest, mida Rudolf Steiner pidas öeldut arhitektuuri ja selle tähtsuse kohta meie inimkonna elule ja kultuurile ning inimkonna vaimsele ja maisele tulevikule.