Model City Pyongyangi

Läbi ajaloo on eksisteerinud palju nii kujuteldavaid kui ka füüsilisi „eeskujulikke“ linnu; renessansiajastu ideaallinnadest Urbino, Pienza ja Ferrara kuni modernistlike utoopiateni, nagu Braslia või Chandigarh. Põhja-Korea Pyongyang on aga vaieldamatult ainulaadne. Pärast Korea sõda (1950–1953) täielikult ümber ehitatud linn planeeriti ja viidi ellu ühtse ideoloogilise visiooni eeskujul – terve riigi teejuhina. Selle tulemusena on Pyongyangi linnastruktuuril erakordne arhitektuuriline ühtekuuluvus ja narratiiv, mis on kunstipäraselt jäädvustatud selle raamatu lehekülgedel. Viimastel aastatel on paljud Pyongyangi hooned ümber ehitatud, et eemaldada sisemisi elemente või muuta fassaadid tundmatuks. Alates linna monumentaalsetest telgedest kuni sümboolsete spordihallide ja eksperimentaalsete elamukontseptsioonideni pakub see ajakohane raamat põhjalikku visuaalset juurdepääsu Pyongyangi piiratud hoonetele, mis säilitavad endiselt KRDV algse visiooni linnast, mis on loodud „rahvale“. Tihti kitšilik, värvikas ja dramaatiline Pyongyangi arhitektuur võib meenutada Wes Andersoni filmi esteetikat, kus on raske eristada reaalsust ja teatrit. Peegeldades kultuuri, mis on hoolikalt loonud oma narratiivi, on iga foto taust asendatud värvigradiendiga, mis toob esile riigi propagandaplakatite idealiseeritud pastelsed taevad.