Vitruvius Britannicus

Briti arhitektide ja nende patroonide konsortsium mässas 18. sajandi alguse baroki liialduste vastu ja otsis inspiratsiooni hoopis Andrea Palladio renessansiajastu töödest. Need neopalladiolased juhtisid Briti arhitektuuri suunda klassikaliste põhimõtete poole ja „Vitruvius Britannicus” (Briti Vitruvius) peegeldab nende nägemust. See uhke vaskgravüüride kollektsioon kujutab suuri Inglise maamaju ja avalikke hooneid.
Vitruvius Britannicus, mis ilmus aastatel 1715–1725 kolmeosalise komplektina, dokumenteerib üksikasjalikult paljusid kahe eelmise sajandi hooneid. Selle 300 illustratsiooni hulgas on fassaadid, põhiplaanid, välisvaated ja perspektiivvaated. Esitletud hoonete hulgas on 17. sajandi arhitekti Inigo Jonesi projekteeritud hooned, kes tutvustas Inglismaale palladialismi; Sir John Vanbrugh'i looming, kelle uuenduslik klassitsistlik-renessanssistlik arhitektuur säilitas barokse hõngu; ja kaasaegsed projektid, sealhulgas autori, šoti arhitekti Colen Campbelli omad.
Selle köite populaarsus soodustas neopalladio liikumise arengut ning Vitruvius Britannicus mõjutab jätkuvalt arhitekte ja disainereid. Kaunis ja soodsa hinnaga uus väljaanne on oluline täiendus igale disainikogule.