Miljardärid

Kes on meie ühiskonnas ülirikkad ja kuidas neil on meie elule nii ebaproportsionaalselt suur poliitiline ja kultuuriline mõju? Kuidas nad oma rikkuse saavutasid ja milline on nende elu? Ülirikkaid kujutatakse sageli iseteeninutena, justkui oleks nende rikkus täielikult loodud nende endi pingutustega. Aga kas see on tõsi? Oma viimases graafilise analüüsi raamatus uurib tunnustatud autor Darryl Cunningham tõendeid, mis sisaldavad meediabaron Rupert Murdochi, nafta- ja gaasimagnaatide Charlesi ja David Kochi ning Amazoni asutaja Jeff Bezose graafilisi elulugusid. Kas neil inimestel on olnud lisaks isiklikele võimetele ja omadustele ka eeliseid, mis on nende edule kaasa aidanud? Cunningham võrdleb neid nn kullatud ajastuga (1870. aastatest kuni 1900. aastani), mis oli viimane periood Ameerikas, mil vähesed inimesed saavutasid tohutu rikkuse. Andrew Carnegie, John D. Rockefeller, JP Morgan, Cornelius Vanderbilt ja teised teenisid varandusi, aga aitasid kaasa ka tänapäevase raudtee-, tootmis- ja finantsmaailma loomisele. Milliseid olulisi elemente on tänapäevased vasted meile toonud? Vaatamata sageli mainitud puudustele, mis on tingitud vaeseimate ja ülirikaste vahelisest laienevast lõhest, kas sellised jõukad isikud on vajalikud tehnoloogilise progressi rahastamiseks? Kas me oleksime ilma nendeta vaesemad? Darryl Cunningham on ka raamatute „Supercrash“ (Myriad, 2014), „Graphic Science“ (Myriad, 2017) ja „Science Tales“ (Myriad, 2019) autor.