Kapitalismi voorused
Tavaline hind
€21,95
Ühiku hind
/
Ei ole saadaval
„Kapitalismi voorused“ loob aluse tema vaadetele ja teooriatele kapitalismi ja selle alternatiivide kohta. Esimene osa, „Parandatav kapitalism; parandamatu sotsialism“, ilmus esmakordselt 1980. aastal. See selgitab, miks Seldon usub, et „eraettevõtlus on ebatäiuslik, kuid lunastatav“, kuid „riiklik majandus lubab kõike head ja lõpeb sunniga, et varjata oma parandamatut läbikukkumist“.
Teist osa, „Kapitalism”, peetakse laialdaselt Seldoni parimaks teoseks. Algselt avaldas selle 1990. aastal Oxfordi kirjastaja Basil Blackwell ning see võitis 1991. aastal Atlas Economic Research Foundationi Antony Fisheri auhinna. See raamat hõlmab laia valikut klassikalist liberaalset mõtlemist, mis inspireeris Suurbritannias vabaturu reformide liikumist ja oli intellektuaalselt vastu sotsialismi kollektivismile. Mõistetaval ja kõnekal viisil pakub Seldon kapitalismi pigem klassikalise liberalismi tähistamise kui kaitsmisena. Oma analüütiliste kommentaaride kaudu kirjeldab Seldon läänemaailma majandus- ja sotsiaalajalugu kogu 20. sajandi vältel, märkides kollektivismi joovastavaid, kuid kahjulikke mõjusid. Tee pealt esitab ta veenva argumendi, miks valitsus peaks majanduslikult piirduma oluliste avalike hüvede pakkumisega. Kogu raamatu vältel pakub ta välja vabaturu alternatiive sotsialistlikele valitsemismudelitele, millest paljud vaevavad endiselt maailma majandust.
Arthur Seldon on kirjutanud klassikalisest liberaalsest majandusteadusest alates 1930. aastatest, mil ta oli Londoni Majanduskooli tudeng Friedrich Hayeki ajal. Alates 1950. aastate lõpust, üle kolmekümne aasta, oli ta Londonis asuva Majandusministeeriumi toimetusdirektor, kus tema kirjastusprogramm oli üks peamisi mõjutajaid valitsustele kogu maailmas, veendes neid oma majandust liberaliseerima. Tema seitsmeköiteline kogutud teoste kogumik on oluline panus klassikalisse liberaalsesse mõtteviisi.
Colin Robinson töötas üksteist aastat äriökonomistina. Seejärel määrati ta Ühendkuningriigis Guildfordis asuva Surrey ülikooli majandusteaduse õppetooli pidajaks, kus ta asutas majandusteaduskonna ja on nüüd emeriitprofessor. Ta on 23 raamatu ja enam kui 150 teadusartikli autor ning toimetanud paljusid teisi raamatuid. Ta on aastaid olnud seotud Majandusministeeriumi Instituudiga ning aastatel 1992–2002 oli ta IEA toimetusdirektor.
Teist osa, „Kapitalism”, peetakse laialdaselt Seldoni parimaks teoseks. Algselt avaldas selle 1990. aastal Oxfordi kirjastaja Basil Blackwell ning see võitis 1991. aastal Atlas Economic Research Foundationi Antony Fisheri auhinna. See raamat hõlmab laia valikut klassikalist liberaalset mõtlemist, mis inspireeris Suurbritannias vabaturu reformide liikumist ja oli intellektuaalselt vastu sotsialismi kollektivismile. Mõistetaval ja kõnekal viisil pakub Seldon kapitalismi pigem klassikalise liberalismi tähistamise kui kaitsmisena. Oma analüütiliste kommentaaride kaudu kirjeldab Seldon läänemaailma majandus- ja sotsiaalajalugu kogu 20. sajandi vältel, märkides kollektivismi joovastavaid, kuid kahjulikke mõjusid. Tee pealt esitab ta veenva argumendi, miks valitsus peaks majanduslikult piirduma oluliste avalike hüvede pakkumisega. Kogu raamatu vältel pakub ta välja vabaturu alternatiive sotsialistlikele valitsemismudelitele, millest paljud vaevavad endiselt maailma majandust.
Arthur Seldon on kirjutanud klassikalisest liberaalsest majandusteadusest alates 1930. aastatest, mil ta oli Londoni Majanduskooli tudeng Friedrich Hayeki ajal. Alates 1950. aastate lõpust, üle kolmekümne aasta, oli ta Londonis asuva Majandusministeeriumi toimetusdirektor, kus tema kirjastusprogramm oli üks peamisi mõjutajaid valitsustele kogu maailmas, veendes neid oma majandust liberaliseerima. Tema seitsmeköiteline kogutud teoste kogumik on oluline panus klassikalisse liberaalsesse mõtteviisi.
Colin Robinson töötas üksteist aastat äriökonomistina. Seejärel määrati ta Ühendkuningriigis Guildfordis asuva Surrey ülikooli majandusteaduse õppetooli pidajaks, kus ta asutas majandusteaduskonna ja on nüüd emeriitprofessor. Ta on 23 raamatu ja enam kui 150 teadusartikli autor ning toimetanud paljusid teisi raamatuid. Ta on aastaid olnud seotud Majandusministeeriumi Instituudiga ning aastatel 1992–2002 oli ta IEA toimetusdirektor.
Kapitalismi voorused