Ma luban olla hea

Üks viimase kümnendi enimkirjutatud kirjandustegelasi Arthur Rimbaud jättis endast vähe jälgi, kui ta kahekümne ühe aastaselt luulest loobus ja Aafrika kõrbesse kadus. Kuigi tosin Rimbaud' elule pühendatud elulugu tuginevad ühest peamisest teabeallikast – tema enda kirjavahetusest –, pole nende tähelepanuväärsete kirjade täisväljaannet inglise keeles kunagi avaldatud. Kuni praeguseni.

Liigutav dokument allakäigust, Rimbaud' kirjad algavad viieteistaastase geeniuse entusiastlike kunstiliste avaldustega ja lõpevad mehe kibedate „mis oleks, kui“-mõtetega, kelle elu on katastroofiliselt käest libisenud. Kuid olgu siis tegemist kunsti olemuse teemalise arutluse või enesekehtestatud paguluse ikke all oma hilisemate aastate kõrbes vaevlemisega, ei olnud Rimbaud võimeline kirjutama ühtegi ebahuvitavat lauset. Nagu tõlkija ja toimetaja Wyatt Mason oma kaasahaaravas sissejuhatuses selgelt välja toob, paljastavad kirjad Rimbaud', kes erineb meie ootustest väga palju. Rimbaud, keda paljud biograafid esitlevad boheemlasliku metsiku mehena, paljastub kui „usin oma eesmärkide poole püüdlemisel... metsikult, kainelt ambitsioonikas, luules, kõiges“.

„Ma luban olla hea: Arthur Rimbaud’ kirjad“ on Masoni autoriteetse Rimbaud’ kirjutiste esitluse teine ​​ja viimane köide. Edward Hirschi poolt meie aja lõplikuks tõlkeks nimetatud Masoni esimene köide, „Rimbaud Complete“ (Modern Library, 2002), tõi Rimbaud’ luule ja proosa elava fookuse alla. Teoses „Ma luban olla hea“ lisab Mason meie Rimbaud’ pildile puuduvad epistolaarsed tükid. „Need kirjad,“ kirjutab ta, „on kogu oma mitmekesisuses tõestuseks Arthur Rimbaud’ olemasolule jultumusest ja enneaegsusest, hellusest ja raevust .“ „Ma luban olla hea“ võimaldab ingliskeelsetel lugejatel näha uute silmadega üht ajaloo erakordsemat luuletajat.