M4 karabiin

Kasutades uusimaid saadaolevaid tehnilisi, ballistilisi ja taktikalisi uuringuid, määratleb see raamat M4/M4A1 populaarsuse põhjused, aga analüüsib ka relva tuleviku ees rippuvaid küsimärke.

M4-karabiinist on saanud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse üks määravamaid sõjaväe tulirelvi. XM177E2 Colt Commando ja M16A2 ründevintpüssi ühendamisena välja töötatud M4 pakkus mugavamat lahinguväljal kasutatavat tulirelva kui täispikad M16 variandid ning USA armee võttis selle 1990. aastatel standardse jalaväerelvana kasutusele. Tänapäeval on enam kui 60 riigi sõjaväelased ja õiguskaitseorganid võtnud kasutusele kas M4 või M4A1 variandi, mida mõlemat on testitud ja tõestatud suuremates lahingoperatsioonides kogu maailmas.

See uuring kirjeldab üksikasjalikult arendusprotsessi alates esimeste XM4 prototüüpide tootmisest 1984. aastal läbi arvukate modifitseeritud tüüpide kuni ametliku kasutuselevõtuni M4 nime all 1994. aastal. M4 pakkus relva, mis oli 0,45 naela kergem ja 15 cm lühem kui tavaline M16A2, kuid suutis siiski pakkuda täpset poolautomaatset ja täisautomaatset tulejõudu kuni 500 m efektiivse laskekaugusega. Aja jooksul on selle võimeid täiustatud M4A1 modifikatsioonide ja laia taktikaliste lisatarvikute valikuga, sealhulgas optiliste päeva-/öösihikute, laser-/infrapuna-indikaatorite, rauaaluste granaadiheitjate ja haavlipüssi moodulite, esikäepidemete, mööblivalikute, kinnitusrööbaste ja helisummutite abil. Uuritakse arvukalt M4/M4A1 lahingoperatsioone, et selgitada välja, miks relv on saanud rindel olevate lahingvägede poolt nii kõrge heakskiidu, mitte ainult Afganistanis ja Iraagis, kus M4/M4A1 on intensiivselt lahingutestitud, vaid ka sellistes oludes nagu Colombia, India, Iisrael ja Filipiinid. Rikkalikult fotode ja kunstiteostega illustreeritud ning uusimatele salastatuse avaldanud dokumentidele tuginev teos on täielik juhend viimase veerandsajandi ühe olulisema ja laialdasemalt levinud taktikalise jalaväerelva kohta.