Lühidalt öeldes

„Kui ma kreemisarve ahnelt suhu toppisin, kuulsin kohe Francini häält ütlemas, et ükski korralik naine ei sööks sellist kreemipalli.“

Vaikses linnas, kus suurt midagi ei toimu, paistab silma ekstravagantse õllepruulija naine Maryska. Ta lõikab seeliku lühikeseks, et saaks jalgrattaga sõita, kuldsed juuksed lehvivad selja taga. Ta tapab sigu. Ta joob ja sööb isuga. Ja kui jutukas tiraadikõneleja onu Pepin külla tuleb, on kohalikud veelgi jahmunud Bohumil Hrabali liigutavas ja ülevoolavas kujutamises väikesest Kesk-Euroopa kogukonnast sõdadevahelisel perioodil.

"Üks Euroopa suurimaid prosaiste" Philip Roth

„Hrabal ühendab hea huumori ja lõbususe hellusega.“ Observer