Dashiell Hammett
Tavaline hind
€42,00
Ühiku hind
/
Ei ole saadaval
Mõne erakordse loomingulise energiaga aasta jooksul leiutas Dashiell Hammett moodsa Ameerika kriminaalromaani. Raymond Chandleri sõnade kohaselt: „Hammett andis mõrva tagasi sellistele inimestele, kes panevad selle toime põhjusega, mitte ainult selleks, et surnukeha pakkuda... Ta pani need inimesed paberile sellisena, nagu nad olid, ja pani nad rääkima ja mõtlema keeles, mida nad tavaliselt nendel eesmärkidel kasutasid.“ Alustades 1920. aastate viljaka kaastöölisena massiajakirjades, õnnestus tal oma lühikese karjääri jooksul muuta oma tüüpi kriminaalromaani oluliseks osaks Ameerika kirjanduse kangast: žanr, mis ei vältinud reaalsust, vaid pigem kehastas tänapäeva linnaelu räigust ja karmi olemust.
Viis romaani, mille Hammett avaldas aastatel 1929–1934 ja mis on siia koondatud ühte Library of America köitesse, on saanud osaks tänapäeva Ameerika kultuurist, luues arhetüüpseid tegelasi ning kehtestades põhireeglid ja iseloomuliku tooni tervele kõva kirjutamise traditsioonile. Tuginedes omaenda kogemustele Pinkertoni detektiivina, andis Hammett romaanidele karmilt realistliku varjundi, mis oli samal ajal läbi imbunud romantilise seikluse vaimust. Tema lihtne ja tahtlikult lihtsustatud proosa pälvis imetluse sellistelt kaasaegsetelt nagu Gertrude Stein, Ernest Hemingway ja William Faulkner.
Iga romaan on meeleolult ja ülesehituselt erinev. „Punane saak“ (1929) kehastab tema „Musta maski“ lugude vägivalda ja hoogu anonüümsest detektiivist Kontinentaalse Opi teenistuses. Selles lärmakas ja õudusunenäolises poliitilise korruptsiooni ja gängisõja jutustuses läänepoolses kaevanduslinnas (Butte, Montana eeskujul) hüüdnimega „Poisonville“ naudib op machiavellilikku naudingut ühe fraktsiooni teise vastu õhutamises, et saavutada nende vastastikune häving. Op naaseb teoses „Daini needus“ (1929), et juhtida rikkalikumalt melodramaatilist lugu, mis hõlmab juveelivargusi, narkootikume ja salapärast religioosset kultust.
Hammett saavutas oma kõige kestvama edu teosega „Malta pistrik” (1930) ja selle peategelase Sam Spade’iga. See on tihedalt üles ehitatud seikluslugu unustamatu ekstsentriliste seiklejate seltskonnaga, mida läbib samal ajal pettumus ja isikliku saatuse meelevaldsus.
„Klaasvõti“ (1931), mis uurib linnapoliitikat selle kõige jõhkramal kujul, jälgib dramaatilistes stseenides keerulisi lojaalsuse ja reetmise mustreid. Tema viimane romaan „Õhuke mees“ (1934) on kahetsusväärselt koomiline lugu, mis erineb tema ülejäänud loomingust. Austades traditsioonilist kriminaalromaanide vormi, jääb see enim meelde peategelaste Nicki ja Nora Charlesi poolest – keerukate joodikute poolest, kes filmides nautisid pikka hauatagust elu.
AMEERIKA RAAMATUKOGU on sõltumatu mittetulunduslik kultuuriorganisatsioon, mis asutati 1979. aastal, et säilitada meie rahva kirjanduspärandit, avaldades ja hoides alaliselt trükis Ameerika parimaid ja olulisemaid kirjandusteoseid. Raamatukogu "Ameerika Raamatukogu" sari sisaldab tänaseni üle 300 köite, autoriteetseid väljaandeid, mille keskmine pikkus on 1000 lehekülge, millel on riidest kaaned, õmmeldud köited ja lintmarkerid ning mis on trükitud kvaliteetsele happevabale paberile, mis kestab sajandeid.
Viis romaani, mille Hammett avaldas aastatel 1929–1934 ja mis on siia koondatud ühte Library of America köitesse, on saanud osaks tänapäeva Ameerika kultuurist, luues arhetüüpseid tegelasi ning kehtestades põhireeglid ja iseloomuliku tooni tervele kõva kirjutamise traditsioonile. Tuginedes omaenda kogemustele Pinkertoni detektiivina, andis Hammett romaanidele karmilt realistliku varjundi, mis oli samal ajal läbi imbunud romantilise seikluse vaimust. Tema lihtne ja tahtlikult lihtsustatud proosa pälvis imetluse sellistelt kaasaegsetelt nagu Gertrude Stein, Ernest Hemingway ja William Faulkner.
Iga romaan on meeleolult ja ülesehituselt erinev. „Punane saak“ (1929) kehastab tema „Musta maski“ lugude vägivalda ja hoogu anonüümsest detektiivist Kontinentaalse Opi teenistuses. Selles lärmakas ja õudusunenäolises poliitilise korruptsiooni ja gängisõja jutustuses läänepoolses kaevanduslinnas (Butte, Montana eeskujul) hüüdnimega „Poisonville“ naudib op machiavellilikku naudingut ühe fraktsiooni teise vastu õhutamises, et saavutada nende vastastikune häving. Op naaseb teoses „Daini needus“ (1929), et juhtida rikkalikumalt melodramaatilist lugu, mis hõlmab juveelivargusi, narkootikume ja salapärast religioosset kultust.
Hammett saavutas oma kõige kestvama edu teosega „Malta pistrik” (1930) ja selle peategelase Sam Spade’iga. See on tihedalt üles ehitatud seikluslugu unustamatu ekstsentriliste seiklejate seltskonnaga, mida läbib samal ajal pettumus ja isikliku saatuse meelevaldsus.
„Klaasvõti“ (1931), mis uurib linnapoliitikat selle kõige jõhkramal kujul, jälgib dramaatilistes stseenides keerulisi lojaalsuse ja reetmise mustreid. Tema viimane romaan „Õhuke mees“ (1934) on kahetsusväärselt koomiline lugu, mis erineb tema ülejäänud loomingust. Austades traditsioonilist kriminaalromaanide vormi, jääb see enim meelde peategelaste Nicki ja Nora Charlesi poolest – keerukate joodikute poolest, kes filmides nautisid pikka hauatagust elu.
AMEERIKA RAAMATUKOGU on sõltumatu mittetulunduslik kultuuriorganisatsioon, mis asutati 1979. aastal, et säilitada meie rahva kirjanduspärandit, avaldades ja hoides alaliselt trükis Ameerika parimaid ja olulisemaid kirjandusteoseid. Raamatukogu "Ameerika Raamatukogu" sari sisaldab tänaseni üle 300 köite, autoriteetseid väljaandeid, mille keskmine pikkus on 1000 lehekülge, millel on riidest kaaned, õmmeldud köited ja lintmarkerid ning mis on trükitud kvaliteetsele happevabale paberile, mis kestab sajandeid.
Dashiell Hammett