Kuidas olla autistlik

„Kuidas olla autistlik“ kirjeldab Charlotte Amelia Poe teekonda läbi koolipäevade ja noore täiskasvanuea, lisades peatükke toidust, fänlusest, depressioonist, keha augustamisest, koomiksikonventsioonidest ja tehnoloogiast. Poe kirjutab oma memuaaride kohta: „Parim viis selle kirjeldamiseks on ette kujutada autoreisi. Kui neurotüüpiline inimene tahab jõuda punktist A punkti B, siis leiab ta enamasti tee takistusteta, ilma teetööde või ümbersõitudeta. Autistlik inimene avastab, et ta peab kasutama kõrvalteid, läbima põlde ja uurima kohti, mida neurotüüpilised inimesed ei kujutaks ettegi.“ „Kuidas olla autistlik“ seab kahtluse alla autismi narratiivid kui midagi, mida „parandada“ tuleks, kuna Poe usub, et tema autism on tema töö põhiaspekt. Ta kirjutab: „Tahtsin näidata autismi seda poolt, mille olen läbi elanud, seda poolt, mida raamatutest ja Facebooki gruppidest ei leia. Minu teos on lugu ellujäämisest, hirmust ja lõpuks lootusest. See on avatud kiri igale autistlikule inimesele, kes on kannatanud verbaalse, vaimse või füüsilise väärkohtlemise all ning tulnud sellest välja urisedes ja ellu jäädes.“ „Kui ma suudan muuta kasvõi ühe inimese arusaamu, kui ma suudan aidata ühel autismiga inimesel tunda end vähem üksikuna, siis on see kõik seda väärt. Seega palun keerake lehte. Meie maailmad on kokku põrkumas.“