Oma geenide tundmaõppimine: sissejuhatus mittebioloogidele

Geenid avastas 19. sajandil teadmatult Tšehhoslovakkia munk Gregor Mendel. Hiljem tehti kindlaks, et geenid koosnevad DNA-st, bioloogilisest ühendist, mida leidub pisikestes niiditaolistes struktuurides, mida nimetatakse kromosoomideks ja mis asuvad kõigi meie keha rakkude tuumades. DNA koosneb alusteks kutsutavate üksuste ahelatest, mida looduses on neli. DNA koosneb pikkadest alusahelatest (mõnikord nimetatakse neid DNA järjestusteks), mis on ühendatud suvalises järjekorras, kuid mille täpne järjekord ja pikkus moodustavad erinevad geenid. Paljud (kuid mitte kõik) geenid kannavad koodi, mida nimetatakse geneetiliseks koodiks, koodi, mis juhib sadade valkude sünteesi (tootmist), mida me vajame ellujäämiseks ja paljude elutähtsate funktsioonide täitmiseks. Geneetiline kood dešifreeriti suhteliselt hiljuti ja seda peetakse bioloogia ajaloo üheks olulisemaks avastuseks. Geenid, mis kodeerivad valkude sünteesi juhiseid ja mis reguleerivad valkude tootmist, moodustavad meie DNA-st vaid kaks protsenti. Vaatamata meie ulatuslikele teadmistele bioloogiast ja molekulaarbioloogia alamdistsipliinist (bioloogia uurimine molekulaarsel tasandil), on ülejäänud DNA funktsioon meie rakkudes teadmata. Geenide ja DNA uuringud on viimastel aastatel käivitanud ettevõtmise, mida nimetatakse Inimese Genoomi Projektiks – rahvusvaheliseks koostööprojektiks, mille raames on edukalt kindlaks määratud, salvestatud ja avalikult kättesaadavaks tehtud peaaegu kogu inimorganismi kromosoomide geneetilise sisu järjestused ehk inimese genoomi. On avastatud DNA järjestused, mis on ainulaadsed igale inimesele Maal (DNA sõrmejäljed), ja neid kasutatakse nüüd kurjategijate tuvastamiseks. Raamat toob konkreetse näite kurjategija tuvastamisest, kes mõrvas kaks naist. See on esimene ja ainus teadaolev raamat, mis harib mittebiolooge geenide kohta. See on kirjutatud stiilis ja kasutab sõnavara, millest saab aru keskmine lugeja, kes teab geenidest väga vähe või üldse mitte midagi.