
Saades selleks, mida me laulame
Kaasaegne jumalateenistusmuusika on tänapäeval paljudes protestantlikes kristlikes kogukondades kõikjal levinud. Selle asemel, et pärast jumalateenistussõdade järgset reaalsust arutleda või hukka mõista, aktsepteerib David Lemley seda eeldusena ja uurib, mida tähendab meie jaoks laulda kaasa lauludega, mis ei erine popžanrist nii palju. Kuidas toime tulla tarbimisharjumustega, mis on juurdunud mentaliteeti, et meeldejääv on hea? Kuidas jääda pühendunuks kultuurinormide õõnestamisele, nagu kristlased on kutsutud tegema, kui meie muusika on nende kultuurinormide järgi loodud? Kuidas tagada, et viis, kuidas me osaleme kaasaegse jumalateenistusmuusika liturgias, harjutab ristikujulist identiteeti?
„Becoming What We Sing“ ammutab inspiratsiooni kultuurikriitikast, etnomusikoloogiast ning liturgilisest ja sakramentaalsest teoloogiast, et töödelda tänapäeva jumalateenistusmuusikas valitsevat kaasaegse muusika tulva. Lemley uurib ajalooliste tegelaste, nagu Augustinus, Hildegard Bingenist, Martin Luther ja Wesleyde mõttemaailma, jäädes samal ajal ka praegusesse hetke, suheldes kultuurifilosoofide, näiteks James KA Smithi ja populaarsete artistide, näiteks U2,ga. Tulemuseks on põhjalik hinnang kaasaegse jumalateenistusmuusika kultuuriökonoomikast, mis juhatab lugejaid suurema teadlikkuse poole sellest, kelleks me muutume, lauldes „oma teed iseendasse, ühiskondadesse ja kosmilistesse perspektiividesse“.
