Kaastundeväsimus

Esmakordselt avaldatud 1995. aastal. Traumatoloogia ehk traumaatilise stressi uuringute valdkond on vaimse tervise valdkonnas domineerivaks huviobjektiks saanud alles viimase kümnendi jooksul. Inimreaktsioonide uurimise algust traumaatilistele sündmustele saab aga jälgida juba varaseimate meditsiiniliste kirjutisteni Kunus Pypruses, mis avaldati 1900. aastal eKr Egiptuses. Selle valdkonna hiljutist esiletõusu selgitavad paljud tegurid, sealhulgas kasvav teadlikkus šokeerivate sündmuste pikaajalistest tagajärgedest. Nende tagajärgede hulka kuuluvad vägivald teiste vastu, erakordne depressioon, düsfunktsionaalne käitumine ja arvukad emotsionaalse stressiga seotud meditsiinilised hädad. See on uusim raamatute sarjas, mis on keskendunud väga stressirohkete sündmuste otsestele ja pikaajalistele tagajärgedele. Raamatu eesmärgid on seega (a) tutvustada kaastundeväsimuse kontseptsiooni kui traumeeritud ja probleemsete klientidega töötamise loomulikku ja häirivat kõrvalmõju; (b) pakkuda teoreetilise aluse kaastundestressi ja kaastundeväsimuse hindamiseks ja raviks; (c) selgitada kaastundeväsimuse ja traumajärgse stressihäire, läbipõlemise ja vastuülekande erinevust; (d) tuvastada uuenduslikke meetodeid kaastundeväsimuse raviks terapeutidel ja (e) pakkuda välja meetodeid kaastundeväsimuse ennetamiseks.