Euroopa ususõjad

Viimastel aastatel on religioon akadeemikute seas taas pinnale kerkinud, asendades mitmes mõttes klassi kui Euroopa ajaloolise arengu mõistmise võtme. See on toonud kaasa plahvatusliku uuringute arvu, mis käsitlevad varauusaegsete religioossete muutuste, konfessionaalse vägivalla ja püha sõja küsimusi. Kuid Euroopa ususõdade tõlgendamine on endiselt suuresti määratletud riigipiiridega, mis on seotud nii riigi kui ka rahvusriigi ülesehitamise konkreetsete protsessidega. Nende kontseptsioonide ja eelduste põhjalikumaks uurimiseks keskendub see köide avalikes aruteludes korduvalt ja valesti kasutatud terminitele, nagu "usuline vägivald" ja "püha sõda" sõjaliste konfliktide kontekstis, mida tavaliselt nimetatakse "ususõdadeks". Peatükid ei keskendu mitte ainult religiooni rollile, vaid ka tekkivale riigile kui vägivalla eskaleerumise edasiviivale jõule nn ususõja ajastul. Erinevaid metodoloogilisi ja teoreetilisi lähenemisviise kasutades osalevad ajaloolased, filosoofid ja teoloogid interdistsiplinaarses arutelus, mis aitab paremini mõista varauusaegse Euroopa religioosset ja poliitilist olukorda ning vägivaldsete konfliktide tõlgendamist tänapäeval religioossete konfliktidena. Mitut eriala hõlmava lähenemisviisi abil avatakse uusi ja uuenduslikke vaatenurki küsimusele, kas religioon oli nende konfliktide peamine liikumapanev jõud.