Pidulikud kõned

Õigeusu kirikus tuntakse Nazianzose Gregoriust (umbes 329–390) teoloogina, tiitlit, mida ta jagab ainult evangelist Johannesega. Ühena kolmest Kapadookia isast koos oma kolleegide Basileios Suure ja Nyssa Gregoriusega on tema maine ja mõju Bütsantsi maailmas nii teoloogi kui ka retoorikuna ületamatu viisidel, mida lääne õpetlased on sageli tähelepanuta jätnud. Läänes on Gregorius enim tuntud oma viie teoloogilise kõne poolest, mis on klassikaline vastus Eunomiuse teoloogiale, arianismi hilisele ja radikaliseerunud vormile. Tema pidulikud kõned on aga kujundanud idakirikute teoloogiat ja vaimsust viisil, mis on jäänud märkamata neile, kes loevad ainult teoloogilisi kõnesid. Piduliku kuulutuse ja tähistamise kontekstis väljendab Gregorius oma teoloogiat rõhuasetuste ja retooriliste joontega, mis erinevad viiest kõnest, ning tema kuulutatud doktriinid on lahutamatult põimunud tema pastoraalsete õpetustega kristliku elu kohta.