Iiri budist

„Iiri budist“ on elulugu erakordsest iiri emigrandist, meremehest ja võõrtöölisest, kellest sai 20. sajandi alguse Aasias budistlik munk ja koloniaalvastane aktivist. 1856. aastal Laurence Carrollina sündinud U Dhammaloka seadis energiliselt kahtluse alla Briti impeeriumi väärtused ja võimu ning tekitas 1900. aastate koloniaalvõimu skandaali. Ta koondas budiste üle Aasia, asutas koole ja vaidles kristlike misjonäride vastu – sageli lääne ateistlike argumentide abil. Teda mõisteti süüdi mässule õhutamises, politsei ja luureteenistused jälitasid teda ning arvati, et ta suri vähemalt kaks korda. Tema lugu heidab valgust imperialismi unustatud äärealadele ja lõhedele, klassi, etnilise kuuluvuse ja usulise kuuluvuse keerukusele koloniaal-Aasias ning identiteedi muutlikkusele viktoriaanlikul kõrgperioodil.
Liiga sageli on pan-Aasia budistliku taassünniliikumise ja budismi taasloomise maailmareligiooniks lugu jutustatud „ülevalt“, tõstes esile õpetlasi, keskklassi reformijaid ja kiriklikke hierarhiaid. Korduma pingelised, lõbusad, teedrajavad ja ebatõenäolised Dhammaloka seiklused „altpoolt“ toovad esile budismi muutuvaid ja vastuolulisi tähendusi koloniaal-Aasias. Tema loo kaudu pakuvad autorid Alicia Turner, Brian Bocking ja Laurence Cox akna etniliste vähemuste ja diasporaade, rahvusvaheliste võrgustike, vaeste valgete ja sotsiaalsete liikumiste maailma. Dhammaloka dramaatiline elu kirjutab ümber varem aktsepteeritud loo sellest, kuidas budismist sai moodne globaalne religioon.