Nasir al-Din Tusi

„Filosoof kõikideks aastaaegadeks“ on sissejuhatus keskaegse pärsia polümaadi Nasir al-Din Tusi (suri 1274) ellu ja mõttemaailma. Tusi teaduslik mõju moslemite teoreetilisele ja praktilisele tarkusele on võrreldav vaid Ibn Sina (Avicenna) omaga, kes oli Tusi filosoofilistele ja teaduslikele püüdlustele eeskujuks. Oma sündmusterohke ja vastuolulise karjääri jooksul lõi Tusi hindamatuid tekste peaaegu kõigis tolleaegsetes teadmiste valdkondades. Ta oli samavõrd huvitatud nii loodusmaailmast kui ka inimlikest ja sotsiaalsetest valdkondadest nagu religioon, eetika, loogika, astronoomia, majandus, poliitika ja kunst.
Tusi intellektuaalne orientatsioon oli ületada piire hellenistlike, rändrahvaste, illuminantide, twelverite, isma'iili ja sufi diskursuste vahel. Sellega panustas ta viljaka dialoogi loomisse erinevate intellektuaalsete diskursuste vahel, mis viis islami filosoofia suunamiseni sünteetilisema metodoloogia poole. Tema panus teadusesse ja eriti astronoomiasse tegi temast ühenduslüli Ptolemaiose ja Koperniku vahel ning teenis talle au nimetada Kuu kraater tema järgi, Nasireddin.