Simone Weil kahekümne esimese sajandi jaoks

See põhjalik uurimus uurib Simone Weili sotsiaalset, religioosset ja filosoofilist mõtlemist.

Simone Weil esitab teoses „Twenty-First Century“ põhjaliku analüüsi Weili interdistsiplinaarsest mõtlemisest, keskendudes eriti sellele, kui sügavalt see väljakutse esitab tänapäevastele filosoofilistele ja religiooniuuringutele. Maailmas, kus vähel näib olevat tegelikku tähendust, esitab Eric O. Springsted kriitika postmodernistliku filosoofia fookuseta olemuse kohta ja väidab, et Weili mõtteviis on olulisem kui kunagi varem, näidates, kuidas maailm, milles me elame, on tegelikult müsteeriumide maailm. Springsted toob esile Weili algsete (ja kohati üllatavate) lähtepunktide väljakutsed, nagu augustinlik headuse ja armastuse prioriteet olemise ja intellekti ees ning ristilöömise tähtsus. Springsted näitab, kuidas Weili kirjutiste müstilised ja vaimsed aspektid mõjutavad tema sotsiaalset mõtlemist. Weili jaoks ei saa sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi üleloomulikust lahutada. Tema jaoks on maailmal pigem sakramentaalne kvaliteet, nii et elu maailmas on alati elu Jumalas – ja elu Jumalas tingimata eluviis maailmas.

„Simone Weil kahekümne esimese sajandi jaoks“ ei ole lihtsalt Simone Weili teejuht või sissejuhatus. Pigem on see eelkõige argument Weili mõtteviisi olulisuse kohta tänapäeva maailmas, näidates, kuidas ta aitab meil mõista meie kuuluvuse olemust Jumalale (mõnikord väga kummalistel ja ootamatutel viisidel), tähelepanu ja armastuse olulisust nii Jumala kui ka ligimese armastuse juurena, kultuuri juurdumise olulisust (ja kultuuri teenimist hingele, juurdudes selle universumisse) ning inimeste vajadust mõista end ühiste olenditena, mitte isoleeritud mõtlejate või tahtjatena. See on Weili uurijatele hädavajalik lugemine ning pakub huvi ka filosoofidele ja teoloogidele.