Ärkamise nägemus Ruumist ja Ajast Dogen ja Lootossutra

Universaalse vabanemisega tegeleva religioonina kasvas zen välja budistlikust maailmavaatest, mis erines väga palju praegu levinud teaduslikust materialismist. Tõepoolest, ütleb Taigen Dan Leighton, et zeni ei saa täielikult mõista väljaspool maailmavaadet, mis näeb reaalsust ennast kui elutähtsat ja dünaamilist teadlikkuse ja tervenemise vahendit. Selles raamatus selgitab Leighton seda maailmavaadet zenimeistri Eihei Dogeni (1200–1253) kirjutiste kaudu, keda peetakse Jaapani Soto zeni traditsiooni rajajaks, mis on läänes praegu üha populaarsem. Lootossutra, mis on vaieldamatult Ida-Aasia tähtsaim budistlik pühakiri, sisaldab kuulsat lugu bodhisattvatest (valgustavatest olenditest), kes ilmuvad maa alt välja, et säilitada ja selgitada Lootosõpetust kauges tulevikus. Lugu paljastab, et Buddha näib vaid surevat, kuid tegelikult on ta praktiseerinud ja jätkab seda uskumatult pika eluea jooksul. Leighton jälgib Lootossuutra kommentaare mitmetelt võtmeisikutelt Ida-Aasia budistlikelt mõtlejatelt, sealhulgas Daoshengilt, Zhiyilt, Zhanranilt, Saigyolt, Myoelt, Nichirenilt, Hakuinilt ja Ryokanilt. Kuid tema peamine fookus on Eihei Dogenil, 13. sajandi Jaapani soto zeni rajajal, kes tõi zeni Hiinast ja kelle rikkalikud, provokatiivsed ja poeetilised kirjutised on olulised budismi tänapäevaseks laienemiseks läände. Dogeni selle suutra kasutamine väljendab mahajaana nägemuse ja kujutlusvõime kriitilist rolli zeni õpetuse kontekstina ning tema tõlgendused sellest loost näitavad veelgi enam tema dünaamilist maailmavaadet maast, ruumist ja ajast endast kui vaimse ärkamise olulistest mõjuritest. Leighton väidab, et Dogen kasutab selles loos kujundeid ja metafoore oma religioosse maailmavaate väljendamiseks, milles maa, ruum ja aeg on bodhisattva projekti elavad tegurid. Leightoni sõnul võib Dogeni maailmavaate ja selle tagajärgede laiem mõistmine valgustada kaasaegsete lähenemisviiside võimalusi mahajaana esmastele kontseptsioonidele ja praktikatele.