Kunstiline anatoomia

„Kunstilist anatoomiat“ peetakse laialdaselt parimaks omataoliseks raamatuks pärast renessansi. Algne prantsuskeelne väljaanne, mis on nüüdseks haruldane kollektsioonieseme, ilmus 1889. aastal ja seda kasutasid tõenäoliselt allikana Renoir, Braque, Degas, Bazille ja paljud teised. Ingliskeelne väljaanne, mis ilmus esmakordselt 35 aastat tagasi, toob kokku 19. sajandi suurima kunstilise anatoomia õpetaja Paul Richeri ja 20. sajandi tuntuima anatoomia ja figuurijoonistamise õpetaja Robert Beverly Hale'i, kes tõlkis ja toimetas raamatu tänapäeva lugeja jaoks. Nüüd on Watson-Guptill uhke, et saab selle dünaamilise klassiku uuesti välja anda aastapäevakleebisega, mis kindlasti inspireerib joonistamisüliõpilasi ka meie sajandil.