See neetud maa

Sir Edmund Hillary kirjeldas Douglas Mawsoni eepilist ja karmi rännakut läbi 967 kilomeetri pikkuse tundmatu Antarktika tühermaa kui „suurimat üksildase ellujäämise lugu polaaruuringutel“. Raamat „See neetud maa“ jutustabki selle loo; kuidas Mawson keeldus kapten Robert Scotti õnnetu Briti ekspeditsiooniga liitumast ja juhtis hoopis kolmemehelist ratsameeskonda Antarktika mandri idaranniku avastamiseks. Kuid ühe liikme ja enamiku varude kaotus muutis ohtliku rännaku peagi õudusunenäoks. Mawson oli baasist 520 kilomeetri kaugusel lõksus, tal oli vaevalt üheksa päeva toitu ja koertele polnud midagi. Mürgitatud liha söömine, oma keha lagunemise pealtnägemine, surmava jää kuristike ja lõhede kohal roomamine, tema ülim ja üksildane ellujäämisvõitlus, näljas, mürgitatud, kurnatud ja kirjeldamatult külmas, on unustamatu lugu inimlikust vastupidavusest.