Constantinuse sillad

„Constantinuse sillad“ on liigutav fresko Alžeeriast viimase viiekümne aasta jooksul, kõrvetav armastuslugu ja hümn kadunud linnale. Khaled, endine Alžeeria vabadussõja revolutsionäär, on kaks aastakümmet Pariisis enesepaguluses olnud, olles vastikust täis korruptsioonist, mis nüüdseks räsib riiki, mille eest ta kunagi võitles. Nüüdseks tunnustatud maalikunstnikuna on ta ühe oma näituse avamisel üllatunud, nähes Hayati, oma endise revolutsiooniülema tütart. Viimati nägi ta teda lapsena, kuid nüüd on temast saanud võrgutav noor romaanikirjanik.

Khaledi haarab kirg Alžeeria vastu ning Hayat kehastab kodumaad ja linna, mille järele ta siiani leinab – linna, mida ta oma lõuenditel ikka ja jälle maalib. Hayati kaudu ärkab Khaledi minevik ellu ja ta hakkab lõpuks ometi silmitsi seisma oma tunnetega Alžeeria suhtes. Kuid nii tabamatu kui ka õrna Hayati jaoks pole küsimus, mida peaks igatsema, nii lihtne ja tema tehtud valikutel on mõlemale laastavad tagajärjed.

„Constantinuse sillad“ on auhinnatud menutriloogia esimene romaan, mis käsitleb Alžeeria tormilist lähiajalugu. See on lüüriline ja südantlõhestav armastuslugu kaotusest ja mälestusest, pagulusest ja kuuluvustundest.