Must Spartacus
Suure orjajuhi, sõjageeniuse ja revolutsioonikangelase Toussaint Louverture'i lõplik moodne elulugu
Haiti revolutsioon algas Prantsuse Kariibi mere koloonias Saint-Domingue'is orjade ülestõusuga 1791. aasta augustis ja kulmineerus tosin aastat hiljem maailma esimese iseseisva mustanahaliste riigi väljakuulutamisega. Pärast orjuse kaotamist 1793. aastal sai endisest orjast Toussaint Louverture'ist koloonia mustanahaliste elanikkonna juht, vabariikliku armee ülemjuhataja ja lõpuks kuberner. Oma erakordse elu jooksul astus ta vastu oma aja domineerivatele jõududele – orjusele, kolonialismile, imperialismile ja rassihierarhiale. Napoleoni sissetungiarmee poolt 1802. aastal reetlikult vangi võetud karismaatiline tegelane lõpetas oma päevad Wordsworthi sõnul „kõige õnnetum mees inimestest“ vangistuses Prantsusmaa kindluses.
„Must Spartacus“ ammutab inspiratsiooni rikkalikust arhiivimaterjalist, millest suur osa on varasemate biograafide poolt kahe silma vahele jäänud, et jälgida Louverture'i ainulaadse teekonna iga sammu, alates tema võitudest Prantsuse, Hispaania ja Briti vägede üle kuni oskusliku piirkondliku diplomaatiani, machiavellilike suheteni järjestikuste Prantsuse koloniaalvalitsustega ja autonoomse põhiseaduse julge väljakuulutamiseni. Sudhir Hazareesingh näitab, et Louverture arendas oma ainulaadse nägemuse ja juhiomadused välja mitte ainult vastusena imporditud valgustusajastu ideaalidele ja revolutsioonilistele sündmustele Euroopas ja Ameerikas, vaid ka vennalike orjaorganisatsioonide, Kariibi mere müstika ja Aafrika poliitiliste traditsioonide hübriidse pärandi kaudu. Ennekõike toob Hazareesing esile Louverture'i erutava hääle ja isiksuse jõu, muutes selle seni kõige kaasahaaravamaks ja ka kõige täielikumaks elulooraamatuks.
Pärast oma surma Prantsuse kindluses sai Louverture'ist legendaarne tegelane, majakas orjadele üle Atlandi ookeani ning põlvkondadele Euroopa vabariiklasi ja progressiivseid tegelasi Ameerikas. Ta inspireeris orjusevastast võitlejat Frederick Douglassi, silmapaistvamat 19. sajandi afroameeriklast; tema emantsipatsioonivõitlust kiitsid need, kes trotsisid keiserlikku ja koloniaalvõimu veel 20. sajandil. Tänapäeval andis tema elu inspiratsiooni prantsuse luuletaja Aimè Cèsaire'i murrangulisele ideele vaenulikkusest ning seda on tähistatud märkimisväärses hulgas näidendites, lauludes, romaanides ja kujudes. Siin on kogu oma dramaatilisuses eepiline lugu maailma esimesest mustanahalisest superkangelasest.