Verine kirg

1914. aasta aprilli alguseks arvas Colorado kuberner Elias Ammons, et vägivald tema osariigi streigiohtlikus lõunapoolses söepiirkonnas on piisavalt vaibunud, et ta saaks hakata kuus kuud varem sõjaväeliste okupantidena lähetatud Colorado rahvuskaarti välja viima. Kuid Ammons tõlgendas signaale valesti ja 20. aprillil 1914 puhkes täiemahuline lahing allesjäänud maakaitseväelaste ja relvastatud streikijate vahel, kes elasid väikeses raudteelinnas Ludlow's telkide koloonias. Võitluses hukkus kaheksa meest ja see kulmineerus koloonia mahapõlemisega. Järgmisel päeval leiti kahe naise ja üheteistkümne lapse surnukehad lämbununa maa-alusest varjualusest. "Ludlow' veresaun", nagu see kiiresti tuntuks sai, algatas üleriigilise üleskutse ametiühingute toetajatele liituda kümnepäevase sissisõjaga enam kui kahesaja miili pikkusel Ida-Rocky mägede alal. Süütamiste ja vägivalla möll tappis üle kolmekümne inimese ja see ei lõppenud enne, kui president Woodrow Wilson saatis kohale USA armee. Kokku tapeti seitsme kuu jooksul vähemalt seitsekümmend viis meest, naist ja last, mis oli tõenäoliselt riigi surmavaim töövõitlus.

Ajakirjanik Scott Martelle uurib raamatus „Verine kirg“ vähetuntud lugu poliitilisest korruptsioonist ja repressioonidest ning immigrantide võitlusest domineerivate sotsiaalsete rassi-, etnilise kuuluvuse ja klassikoodide vastu. Ludlow'd ümbritsevad sündmused olid enamat kui lihtne töövaidlus – need hõlmasid 20. sajandi alguse kõige ebastabiilsemaid sotsiaalseid liikumisi, vastandades tööaktiviste, sotsialiste ja anarhiste tolleaegse võimsa äriklassi, sealhulgas John D. Rockefeller juuniori, vastu ning aitasid kaasa tänapäevaste kaksikute – ettevõtete avalike suhete ja poliitilise „pöörde“ – tekkele. Kuid oma põhiolemuses on „Verine kirg “ dramaatiline lugu väikestest eludest, mis sulanduvad muutuste liikumiseks, ning inimlikust võitlusest vabaduse ja väärikuse eest.