Sõbralik tuli
Võimas isiklik tunnistus ja tungiv üleskutse Iisraelile suunda muuta ootamatult allikalt: endiselt sisejulgeolekuteenistuse direktorilt Shin Betilt.
Kibutsis holokausti eest põgenenud vanemate poolt üles kasvanud Ami Ayaloni elu oli sionistliku unistuse kehastus. Tema pühendumus oma riigile pani aluse meteoorilisele karjäärile, mille kulminatsiooniks oli mereväeülemaks nimetamine ja Iisraeli kõrgeima sõjalise autasu, Vaprusemedali saamine. Kogu selle aja toetas ta kindlalt oma riigi poliitikat.
Seejärel määrati ta Iisraeli sisejulgeolekuteenistuse Shin Bet direktoriks ja juhtus ootamatu asi. Olles sunnitud esimest korda püüdma mõista palestiinlaste elu ja motivatsiooni, tekkis tal empaatia „vaenlase” vastu ning ta sai teada, et kui Iisrael viib läbi terrorismivastaseid operatsioone poliitilises lootusetuses, toetab Palestiina avalikkus vägivalda, sest neil pole midagi kaotada.
Ta hakkas mõistma, et patriootlik elu oli ta pimestanud ennasthävitava poliitika suhtes, mis on õõnestanud Iisraeli kodanikuühiskonda ja alandanud naabreid. Sellel sügavalt isiklikul avastusretkel otsib Ami Ayalon panuseid ja vaatenurki palestiinlastelt ja iisraellastelt, kelle kogemused tema omadest erinevad, ning teeb radikaalseid järeldusi selle kohta, mida Iisrael peab suhtelise rahu ja julgeoleku saavutamiseks tegema.