Terror

Prantsuse revolutsiooni ajaloolise käsitluse keskmes on terrori mõistatus. Kuidas jõudis see arhetüüpne revolutsioon, mis rajanes vabaduse ja võrdsuse ning inimõiguste edendamise põhimõtetel, olukordadesse, kus see viis läbi oma vastaste vägivaldse ja kohutava repressiooni? Giljotiinist, mis algselt oli kavandatud surmanuhtluse „inimlikuks” vormiks, sai hirmuäratav poliitilise repressiooni vahend ning see jättis sügava jälje mitte ainult meie arusaamadele revolutsioonist, vaid ka sellele, kuidas Prantsusmaa kuvandit maailmas on kujutatud.

See raamat rekonstrueerib terrori kogu selle keerukuses. See näitab, et niinimetatud terrorisüsteemi populaarne käsitlus leiutati tagasiulatuvalt Robespierre'i kukutanud revolutsionääride rühma poolt, et end süüst vabastada. See, mida me peame terroriks, on kõige paremini mõistetav kui improviseeritud ja kohati kaootiline reaktsioon sündmustele, mis põhineb revolutsioonilise valitsuse pakiliste vajaduste rahuldamisel, kui see seisis silmitsi rea poliitiliste ja sõjaliste kriisidega. See oli erandvalitsus ehk kriisivalitsus.

Terror koondab hulga faktilisi elemente koos hiljutiste arusaamadega revolutsioonilise poliitika ideoloogilistest, emotsionaalsetest ja taktikalistest mõõtmetest, et heita uut valgust sellele, kuidas terrori fenomen hakkas demoniseerima Prantsuse revolutsiooni kuvandit ja mälestust. See on hädavajalik lugemine Prantsuse revolutsiooni üliõpilastele ja teadlastele ning kõigile, keda huvitab, kuidas poliitiline konflikt võib vägivallaks areneda.