Arhiveerimata ajalood

Juba mõnda aega on teadlased pidanud arhiivi vähem neutraalseks mineviku dokumentide hoidlaks ja pigem poliitiliselt huvitatud representatsiooniks minevikust ning mõistnud, et arhiveerimise toiminguga kaasneb ka arhiveerimise lõpetamise protsess. Michel Foucault osutas "hullusele" kui ühele mõistuse, ajaloo ja arhiivi piirile. See raamat juhib tähelepanu teisele piirile, mida ei tähista pagulus, vaid tavaline ja igapäevane, kuid siiski trivialiseeritud või "tühi". Selles köites uuritud arhiveerimata ajalugu iseloomustab just sisemine paguluses olemise seisund – eelarvamuste, protseduuride, tegevuste ja interaktsioonide poolt, mis on nii fundamentaalsed, et neid isegi ei märgata.

Koondades Lõuna-Aasiat, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Põhja-Aafrikat hõlmavaid kaastöid, pakub see uuenduslik analüüs uudseid tõlgendusi tundmatutest allikatest ja läbinägelikke ümbermõtestamisi tuntud materjalidele, mis on paljude praeguste ajaloo- ja arhiividealaste arutelude keskmes.