Eraldumisärevus

Judy ei kavatsenud kunagi koera kandma hakata. Aga kui ta komistas keldrikoristusel oma poja Teddy vana beebipoodi otsa, katkes temas midagi. Niisiis: koer läkski poodi, Judy tundis end seotuna teise elusolendiga ja ta on seda protsessi iga päev kordanud. Elu pole Judy plaanide järgi läinud. Tema karjäär lasteraamatute autorina pakkus enne piinlikkust tekitavat edu. Teddy, kes on nüüd teismeline, kohtleb teda mingisuguse alandamise ja ükskõiksuse kombinatsiooniga. Tema parim sõber on suremas. Ja tema abikaasast Garyst on saanud joodikust professionaalne suupistete ekspert, kellest ta ei saa endale lahutust lubada. Lisaks kõigele on tal valusalt irooniline töö, kus ta kirjutab artikleid eneseabi veebisaidile – mis sobib halvasti kellelegi, kes näib olevat võimetu ennast aitama. Pahatahtlikult naljakas ja üllatavalt õrn „Eraldumisärevus“ pakub avameelset portreed „pigistatud põlvkonnast“, uurides elu kõige olulisemate suhete tõusu ja mõõna. Laura Zigman on puudutanud ebakindlust ja ärevust, mida enamik meist varjab, ning häälega, mis on ühtaegu rõõmsalt lugupidamatu ja siiralt liigutav, loonud uue klassika kõigile, kes teevad kobavaid samme õnne poole. Milline pärl romaanist. „Lahutusärevus“ on pahuralt naljakas, südantlõhestav, liigutavalt tark ja lootusrikas. Peategelane Judy on ülimalt omapärane, kuid samas väga kergesti samastuv, aus ja mõtlik ning mulle meeldis temaga aega veeta. (Diane Ackerman, raamatu „Loomaaiahoidja naine“ autor) Mõnikord leiab raamat tee teieni ja te teate kohe, et see on see raamat, mida te praegu vajate. Nii ma arvan ka „Lahutusärevuse“ kohta. Ma arvan, et see on raamat, mida kõik praegu vajavad. See on kaastundlik ja naljakas, väljendades õrna huumoriga kohutavaid asju, millega me kõik maadleme. Oma tütrelt varastades fraasi, pani see mind nutma. (Laura Lippman) „Lahutusärevus“ on sama naljakas ja valus kui elu ise ... rõõm lugeda. (Claire Messud, menuraamatute „Põlev tüdruk“ ja „Keisri lapsed“ autor).