
Üleminekuaken
„Üleminekuaken“ on utoopiline nägemus Kopenhaagenist põhja pool asuvatest jõukatest äärelinnadest luksusliku hospicena. Kõik kannavad valget. Uue ajastu nunnad kasvatavad rannas orgaanilist kanepit. Internet ja muusika on keelatud, kuid talvel saab jäises meres ujuda. Kõige selle keskel tulevad esile purustavad mälestused elust ravimatu vähihaigena, muidu veedavad meie jutustaja ja tema sõber Mikkel aega, rääkides 80ndatest ja sellest, kuidas nad eelistaksid surra. Samuti naeravad nad tervete vigade üle.
