Me oleme ilm

Mõned inimesed lükkavad ümber fakti, mida teadlased ülekaalukalt toetavad, et meie planeet soojeneb inimtegevuse tõttu. Aga kas need meist, kes aktsepteerivad inimtegevusest tingitud kliimamuutuste reaalsust, tõesti usuvad sellesse? Kui me seda teeksime, tunneksime kindlasti motivatsiooni tegutseda ja ohverdada juba praegu, et tulevikus õnnetusi ära hoida. Kuidas peaksime meie, tavalised tsiviilisikud, midagi ette võtma kriisiga, mille pärast me vaevu muretseda suudame, mille kohta meie arusaam on nii puudulik ja millest me ei suuda ette kujutada väljapääsu? Kas tulevased põlvkonnad teevad vahet nende vahel, kes ei uskunud kliimamuutuste teadusesse, ja nende vahel, kes ütlesid, et aktsepteerivad teadust, kuid ei tegutsenud?

Raamatus „ Me oleme ilm“ uurib Jonathan Safran Foer meie aja keskset dilemma üllataval, loomingulisel ja pakilisemal uuel viisil. Ta paljastab, et oleme muutnud oma planeedi lihakasvatusfarmiks ja tagajärjed on katastroofilised. Kuna meie kodu tulevik on kaalul, on aeg mõelda, kuidas meie järeltulijad meie tegusid sel otsustaval hetkel hindavad. Vaja on ühist tegutsemist. Võib-olla suudame sellega hakkama saada – ja kõik algab sellest, mida me hommiku- ja lõunasöögiks sööme ja mida mitte.