Kapitalismi ja äriajaloo variatsioonid

2008. aasta finantskriis tõi uue pakilisuse küsimusele, kuidas kõige paremini korraldada riikide majandusi. See köide annab kapitalismi mitmekesisuse debatile äriajaloo perspektiivi ja käsitleb liberaalse ja koordineeritud turumajanduse vastavaid eeliseid. See vaatleb üksikuid ettevõtteid ja ärimehi, aga ka institutsioone ning käsitleb pikaajalist perspektiivi, hõlmates kogu 20. sajandit. Autorid uurivad nii järjepidevust kui ka muutusi, keskendudes eelkõige Hollandile, avatud majandusega riigile, mis asub kahe majanduse korralduse poolest teineteisele vastandliku riigi – Saksamaa ja Suurbritannia – vahel. Holland pakub ka olulise juhtumiuuringu Hollandi ettevõtetest, millel on tugevad sidemed Ameerika Ühendriikidega, mida peetakse laialdaselt „tüüpiliseks” liberaalseks turumajanduseks.

Kaastöölised käsitlevad kapitalismi debati peamisi teemasid, sealhulgas töösuhteid, ettevõtete juhtimist, ettevõtet ja selle juhte, ettevõtetevahelist koordineerimist, innovatsiooni, rahvusvahelisi ettevõtteid muutuste eestvedajatena ja majanduslikku tulemuslikkust. Nad näitavad, et Holland liikus enne 1914. aastat valdavalt liberaalsest turumajandusest alates 1930. aastatest koordineeritud turumajanduse suunas ja – teatud määral – tagasi liberaalsema turumajanduse juurde. Mõlema kapitalismi vormi ajal koges riik nii majanduskasvu kui ka stagnatsiooni, kuid rikkuse võrdsem jaotus toimus ainult koordineeritud turumajanduses. Sõjad ja rahvusvahelised majanduskriisid pakkusid võimalusi ümberhindamiseks ja suuna muutmiseks.

See raamat tõstatab küsimusi iga riigi kohta üle maailma: kuidas toimub muutus? Kas liberaalse ja koordineerituma turumajanduse tulemused on erinevad? Ja mis kõige olulisem: kumb süsteem on tõhusam heaolu saavutamisel ja piisava hulga inimeste rikkusest osasaamise võimaldamisel?