Revolutsioon Raymundo Mata järgi

„Raymundo Mata on ööpime raamatukoi ja revolutsionäär Filipiinide sõjas Hispaania vastu 1896. aastal. Memuaaride vormis jutustatud romaan jälgib Mata lapsepõlve, haridusteed Manilas, armusuhteid ja raamatute avastamist mehelt, kellest saab rahva suur kangelane José Rizal (päriselus hukavad Rizali hispaanlased kahe suurepärase revolutsiooni sütitava romaani – „Noli Me Tangere“ ja „El Filibusterismo“ – kirjutamise eest. Rizali surma ajal töötas ta kolmanda romaani „Makamisa“ kallal). Raymundo Mata autobiograafia on aga teise loo poolt hajutatud: raamatu kujunemise loo poolt. Eessõnas(tes), järelsõnas(tes) ja joonealustes märkustes näeme, kuidas tõlkija Mimi C. Magsalin (pseudonüüm), raevukas natsionalistlik toimetaja Estrella Espejo ja neofreudistlik psühhoanalüütik ja kriitik dr Diwata Drake loevad Mata käsikirja mitu korda läbi.“ Romaani jooksul tekivad paratamatult nende lugemisviiside vahel kokkupõrked ja lõpuks on lugeja metsik tagaajamine, et leida vastuseid püsivatele küsimustele: kas käsikiri sisaldab Makamisat või on see Makamisa? Kas päevikud on keerukas pettus? Ja kes on tekstikuriteo toimepanija? Selles raamatuarmastusest rääkivas loos kerkib esile rahva lugu. Aga mis on rahvas? Raymundo Mata arvates sünnib „Revolutsioon” lugemise kaudu –