Päevalill

Gyula Krády on imeline kirjanik, kes kummitas Budapesti kõrtsides ja elas linna tänavatel, kirjutades samal ajal rea lummavaid ja ilmutuslikke romaane, mis kuuluvad moodsa kirjanduse meistriteoste hulka. Krády loob maailma, mis on täielikult tema enda oma – unistav, makaber, koomiline ja erootiline –, kus linlik rafineeritus võib ootamatult kireks ja hulluseks purskuda.

Teoses „Päevalill“ lahkub noor Eveline linnast ja naaseb oma maamõisa, et põgeneda mälestuse eest oma meeleheitlikust armastusest hoolimatu võluri Kუlmლიni vastu. Seal kohtub ta melanhoolse √Ålmos-Unistajaga, kes on armastusest tema vastu närtsinud, ning teda külastab veider ja kaunis preili Maszkerლ°di, naine, kes on loodusjõud. Süžee keerdkäikudega keerleb; elementaarne müüt seguneb puhta farsiga: Kლ∫dy valgustab säravalt ihade maastiku muutuvaid kontuure ja happelisi värve.

John Bütki silmapaistev „ Päevalille” tõlge on ideaalne sissejuhatus Gyula Krüdy maailma – geeniuse maailma, kes on sama ainulaadne kui Robert Walser, Bruno Schulz või Joseph Roth.