Hitleri Turkestani sõdurid

See on lugu 162. (Turkistani) jalaväediviisist, Teise maailmasõja aegsest Saksa diviisist, mis koosnes Kesk-Aasia turkistanlastest. Raamat käsitleb selle üksuse asutajate poliitilist tausta (panturkismi) Saksa teenistuses, lükkab ümber mõned seda ümbritsevad ajaloolised müüdid („natside müsteeriumid“) ja keskendub diviisi ajaloo kõige olulisematele sündmustele: Gottschee lahingule (Sloveenia) ja „suurele talvisele puhastusele“ (Põhja-Itaalias).

Türgimaa sõjaväeüksuste organiseerimise peamised eestvedajad Saksa vormiriietuses olid pan-türgi aktivistid. Need mehed olid okultistlike/esoteeriliste uskumustega täiesti mitteseotud, neile järgnesid mõned natside tippjuhid, näiteks Heinrich Himmler või Alfred Rosenberg. Pan-türgi aktivistid värbasid sõdureid Hitleri käes olnud Nõukogude sõjavangide hulgast. Kõik endised vangid ei olnud vabatahtlikud, mõned olid sunnitud liituma, samas kui tohutu hulk Nõukogude sõdureid astus sõjaväkke, et Saksa vangipõlv üle elada (kus suur hulk nende kaaslasi oli surnud väärkohtlemise või nälja tõttu). Teine suur probleem oli see, et pan-türgism on midagi muud kui kemalism (Türgi-Anatoolia ilmalik ja jakobiinlik natsionalism), millest esimene on poliitiline liikumine, mille eesmärk on kõigi türgi keelt kõnelevate elanike poliitiline liit. Seetõttu teatas Saksamaa suursaadik Ankaras, et tema arvates võib Türgi valitsus isegi Berliinist tuleva avaliku pan-türgi propaganda pärast piinlikku olukorda sattuda. Sellest hoolimata moodustati neli peamist Türgi või osaliselt Türgi üksust Saksa vormiriietuses. Need üksused olid osa nn idavägedest, mille Nõukogude Liidu töötajad (baltlased, slaavlased, kaukaaslased, türkmeenid jne) integreeriti Saksa vägedesse.

Näib, et Saksa teenistuses olnud Idavägede suurim formatsioon oli 162. (Turkistani) jalaväediviis. Selle formatsiooni ajaloo kõige olulisem sündmus oli „suur talvine puhastus“ (november 1944 – jaanuar 1945). See operatsioon (Põhja-Apenniini mägedes loodud Itaalia partisanide sõltumatute vabariikide puhastamine) oli suurim Saksamaa partisanivastane aktsioon Lääne-Euroopas ja üks Teise maailmasõja suurimaid partisanivastaseid operatsioone. Autor viis läbi ulatusliku väliuuringu, et teha kindlaks, mis mägedes juhtus. Ta jõudis järeldusele, et Turkestani sõdurid olid kahekordsed ohvrid: idaranniku elanikena pidasid nende natsi-isandad neid alaväärseteks olenditeks, mittekommunistidena aga liitlased reeturiteks. Kõik see selgitab, miks nende türkmeenide elu ja saatus oli äärmiselt traagiline.

Autor esitab detailse tekstilise ajaloo, millele on lisatud üle 200 haruldase foto, sealhulgas suur hulk varem avaldamata fotosid.