Inimese ülemvõimu müüt

Selles kirglikus poleemikas lükkab radikaalne keskkonnafilosoof Derrick Jensen ümber peaaegu universaalse uskumuse looduse hierarhiasse ja inimeste üleolekusse. Põhjalikult uuritakse mitte-inimliku elu tohutuid ja alahinnatud keerukusi – alates sigade ja preeriakoerte kultuuridest kuni elevantide ja kalade loomingulise tööriistakasutuse ning röövikute ja seente teravmeelsuseni. Seisatakse vastu teadusringkondade halvatusele moraalsetes ja eetilistes küsimustes ning pakutakse välja radikaalselt uus raamistik mitte-inimliku elu intelligentsuse ja teadvuse hindamiseks.

Jensen ründab peavoolu keskkonnaajakirjandust, mis liiga sageli piirdub aruteludega selle üle, kuidas ökoloogilised muutused mõjutavad inimesi või majandust, pöörates vähe või üldse mitte tähelepanu mitte-inimlikule elule. Oma iseloomuliku kaastundliku loogikaga väidab ta, et kui me eraldame end ülejäänud loodusest, siis me tegelikult orienteerume looduse vastu, asudes ebaõiglasele ja pikas perspektiivis võimatule seisukohale.

Jensen väljendab sügavat põlgust inimtööstusliku kompleksi ja selle ökoloogiliste liialduste vastu, väites, et see põhineb maa süstemaatilisel ekspluateerimisel. Lehekülg lehekülje järel näitab Jensen, keda on nimetatud keskkonnaliikumise filosoofiks-luuletajaks, oma sügavat lugupidamist looduse ja selle intiimsuse vastu ning esitab tungiva üleskutse selle vabastamiseks inimvõimu alt.