Maailm, milles ma elan, ja optimism

Need poeetilised ja inspireerivad esseed pakuvad pilguheite andeka, kurdi ja pimeda naise maailma. Helen Keller jutustab oma muljetest elu ilust ja võimalustest, mida ta tajub puudutuse, lõhna ja vibratsiooni kaudu koos võimsa kujutlusvõime tööga.
„ Maailm, milles ma elan “ koosneb viieteistkümnest esseest ja luuletusest „Pimeduse laul“, mis kõik ilmusid algselt ajakirjas The Century Magazine. Nende lühikeste artiklite hulka kuuluvad „Nägev käsi“, „Teiste käed“, „Puudutuse jõud“, „Peenemad vibratsioonid“, „Lõhn, langenud ingel“, „Sisemised nägemused“ ja teised esseed. „Optimism“, mis kirjutati Kelleri üliõpilasena, pakub kõnekaid tähelepanekuid õnnetunde omandamise ja säilitamise kohta. Need esseed peegeldavad autori tähelepanuväärseid saavutusi, mida väljendab tema Harvardi audoktor, mis on esimene naisele antud: „Vaiksest, pimedast maailmast on ta toonud meile valguse ja heli; meie elu on tema usu ja eeskuju tõttu rikkam.“