Ema Maarja tuleb minu juurde

Arundhati Roy esimene memuaarteos on sügav, intiimne ja inspireeriv jutustus sellest, kuidas autorist sai inimene ja kirjanik, kes ta on, kujundades seda olude, aga ennekõike suhte kaudu oma erakordse ja ainulaadse ema Maryga, keda ta kirjeldab kui „minu varjupaika ja tormi“.

Meeleheitel ja isegi „veidi häbi tundes“ oma reaktsiooni intensiivsust ema surmale, kelle eest ta kaheksateistkümneaastaselt põgenes, hakkas Arundhati kirjutama teost „Ema Maarja tuleb minu juurde“ . Tulemuseks on see hämmastav, häiriv, üllatavalt naljakas – ainulaadne ja samaaegselt universaalne – kroonika autori elust lapsepõlvest tänapäevani, Keralast Delhini.

Oma romaanide ulatuse, ulatuse ja sügavuse ning esseede kire, poliitilise selguse ja soojusega on „Ema Maarja tuleb minu juurde“ ood vabadusele, austusavaldus okkalisele armastusele ja metsikule armule – memuaar, millel pole teist sarnast.