Madridi esirinnas

1936. aasta juulis korraldasid mässulised Hispaania väed sõjaväelise riigipöörde, et kukutada Madridis valitud vabariiklaste valitsus. Mässulised kindralid lootsid sundida läbi suruma kiire ja selge režiimivahetuse, kuid see ebaõnnestus. Ebaõnnestunud ülestõusust sai verine kodusõda. Sajad tuhanded inimesed surid kibedas konfliktis, mis rebis riigi tükkideks ja muutus kiiresti veelgi suurema konflikti – Teise maailmasõja – eelmänguks. Madridi piiramine oli sõja võtmelahing. Maailm jälgis ja ootas linna alistumist, kui kindral Franco natsionalistlik armee Hitleri ja Mussolini toetusel Hispaania pealinnale lähenes. Kuid Madrid ei langenud. Madriid võitles hambad ristis oma linna kaitsmiseks. Viiekümne teise riigi vabatahtlike – rahvusvaheliste brigaadide – abiga pidasid nad vastu kõigile raskustele kuni konflikti lõpuni 1939. aastal. Vaatamata Madridi piiramise kesksele rollile 20. sajandi ajaloos on see episood, mis on tänapäeva külastaja eest suuresti varjatud. Sõjapaikade kohta pole teejuhti ja uudishimulikule rändurile, kes soovib rohkem teada, on vihjeid vähe. „Frontline Madrid“ täidab selle lünga. See ainulaadne teejuht selgitab, milline oli elu piiramisrõngas linnas ja mis juhtus lahinguvälja draamades. Lihtsasti jälgitavad kaardid ja diagrammid teevad rindejoonel asuvate paikade külastamise lihtsaks. Elavalt kirjutatud kirjeldused toovad sündmused ja inimesed kaasahaaravalt ellu. Uuritakse silmapaistvate brittide ja ameeriklaste – Orwelli, Hemingway ja John Cornfordi – rolli. Eemal tavapärastest matkaradadest, kesklinna ülikoolilinnakust kuni vähem kui tunni kaugusel asuvate Guadarrama mägedeni, võib Madridis endiselt leida sõja jäänuseid – suurtükipositsioone, punkreid, kaevikuid ja aeg-ajalt ka rususid. „Frontline Madrid“ viib lugeja ajas ringkäigule nende jälgedes, kes konflikti üle elasid. Tavapärased turistilõksud jäetakse kaugele seljataha, et siseneda haaravasse sõja maailma, mis kujundas Euroopa tänapäeva ajalugu.