Kui Jumal võtab su koha (25 tk pakk)
Suurim vahetus
Mugandatud Dave Furmani teosest "Kiss the Wave"
Dave Furmani poolt
Kelly Gissendaner veetis oma abikaasa mõrva eest peaaegu kaks aastakümmet surmamõistetud. Ta planeeris mõrva ja veenis oma armukest oma abikaasat röövima ja metsas tapma. Hiljem süütasid nad tõendid põlema. Nende motiiviks oli saada elukindlustuspoliis ja saada ainuõigus majale, mille Gissendanerid olid just ostnud. Vandekohus mõistis Kelly süüdi mõrvas tema osalemise eest kuriteos ja pärast kokkuleppest keeldumist mõisteti talle surmanuhtlus.
Surmamõistetud Kelly elu muutus täielikult. Ta muutus, kui ta mõistis, et Jeesus suri tema eest. Ta kohtas Piiblit ja evangeeliumi tõde. Jumal töötas tema südames, et ta saaks oma pattudest meeleparanduse ja usu Kristusesse. Kelly muutumise vili oli kõigile nähtav. Kelly hakkas teenima teisi vanglas viibivaid naisi ja juhtis mitmesuguseid piibliõppetunde. Ta nõustas naisi õhutusava kaudu ja hoidis ära mõne naise enesetapu.
Võib-olla oli suurim muutus see, et Kristuses leidis ta rahu keset surmatormi, millega ta silmitsi seisis. Ta oli aukartuses, et Jeesus võttis tema koha viimasel surmamõistetul. Ühel korral ütles ta: "Olen omast käest õppinud, et keegi, isegi mitte mina, ei ole väljaspool lunastusvõimalust Jumala armu ja halastuse läbi. Olen õppinud panema oma lootuse Jumalale, keda ma nüüd tunnen, Jumalale, kelle plaanid ja lubadused on mulle teatavaks tehtud kogu Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise loos." Tema lootus ei olnud tema jätkuvates hingetõmmetes selles elus, vaid ühenduses Kristusega selles ja järgmises elus. Ta oli laevahuku läbi elanud naine, kes leidis lõpuks maa.
Mitte kõiki meist pole mõrvas süüdi mõistetud, aga me kõik oleme kunagi Jumala hüljanud. Piibel ütleb selgelt, et me kõik oleme igavese surmaotsuse all ja ilma Jumala sekkumiseta istuksime kõik surmamõistetud kambris, seistes silmitsi igavese surmaga. Jumala pühaduse ja meie patu tõde tähendab, et me ei saa kunagi olla tema juures, kui midagi ei muutu. Me ei vaja lihtsalt inspireerivat eeskuju – me vajame päästvat asendajat. Me vajame kedagi, kes võtaks meie karistuse enda peale.
Kui Jeesust mõisteti kohut kuritegude eest, mida ta polnud toime pannud, andis Rooma maavalitseja Pilatus rahvale valiku: ta võis vabastada Jeesuse, süütu mehe, või mehe nimega Barabas, kes oli tuntud terrorist. Rahvahulk valis Barabase ja nõudis Jeesuse ristilöömist. Rahvahulk valis mõrvari selle asemel, kes surnud ellu äratab. Nad valisid kurja selle asemel, kes armastab täiuslikult.
Kujuta end hetkeks Barabase olukorda. Sa kõnnid ahelates surma poole ja siis äkki, kui sa seda kõige vähem ootad, oled vaba. Siis kuuled sa sõnu uuesti algamas: "Löö ta risti, löö ta risti!" Sa näed teist inimest mööda kõndimas. Need laulud ei ole sulle. Valvurid lohistavad surma veel ühte inimest – Jeesust Naatsaretlast. Teda pekstakse ja piitsutatakse ning ta sunnitakse oma risti surma kandma. See on seesama rist, mida sa vaid hetk tagasi ette kujutasid kandvat. Sa mõtled endamisi: "See on minu surm, tema sureb."
Piibel ütleb Jeesuse kohta, et „Jumal tegi meie pärast patuks selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie temas saaksime Jumala õiguseks“ (2Kr 5:21). Sina ja mina oleme patused. Me istume vaimses vanglas, abitult aheldatud, oodates päeva, mil saame õiglase karistuse, mida me väärime. Me istume kõigi surmajärjekordade surmareas, oodates, et meid surma lohistataks, teadmata, millal Jumala õiglane kohtuotsus tuleb. Aga hea uudis on see, et kui sa oma patust meelt parandad ja usaldad Jeesust, et ta sind päästab, läheb Jeesus sinu asemel ristile. Ta saab, mida sina väärid; sina saad, mida tema väärib. See on suurim vahetus kogu ajaloos. Jeesus annab oma elu, et sina saaksid elu elada.
Sina ja mina oleme Barabas. Me vajame kedagi, kes meie