Google'i Ülikool

Koolide ja ülikoolide olukorda vaadates on raske täpselt öelda, millal haridus, õpetamine ja õppimine hakkasid eesmärgist, püüdlustest ja funktsioonist tühjaks jääma. Raamatukogud ja raamatukoguhoidjad on rahastamisest ilma jäänud. Õpetajad topivad oma õppekavad täis „oskuste arendamist“ ja „üldiseid pädevusi“, sest teadmised, loovus ja originaalsus on liiga kallid, et pakkuda neid motiveerimata õpilastele ja vanematele, kes on kinnisideeks edetabelid, mitte õppimine. Samal ajal pakub internet hiireklõpsu kaugusel infot kõige kohta, mis päikese all on. Igavlevad surfajad täidavad oma kursorid ja meeled ebaolulisega. Me kaotame võime sõeluda, kõrvale heita ja otsustada. Informatsioon ei ole enam sotsiaalse hüvangu, vaid müügi eesmärgil. Tara Brabazon väidab, et see infofetiš on meie õppeasutustele ning meie õpilaste ja õpetajate ambitsioonidele sügavalt kahjulik olnud. Raamatus „Google'i ülikool“ projitseerib ta trotsliku ja kirgliku nägemuse haridusest kui uuendusteest, kus uurimistöö põhineb otsimisel ja õpilased on teadmiste teekonnal, mitte tarbijad odavate ideede ostukeskuses. „Google'i Ülikool“ on ühtaegu vihane, humoorikas ja praktiline – see põhineb reaalsel õpetamiskogemusel ja aastatepikkusel kaasahaaraval ning kohati ka ärritunud mõtisklusel selle üle. See pole kaugeltki luddiitlik infoajastu kriitika. Tara Brabazon ülistab digitaalsete platvormide võimalusi hariduses, kuid mõistab hukka tehnoloogia rahastamise, mitte õpetajate kasuks otsustamise tagajärjed. Sellega avab ta uue arutelu selle üle, kuidas muuta meie haridussüsteem (post)infoajastul nii produktiivseks kui ka provokatiivseks.