Dr Ruddi Goetia

„Goetia“ on Saalomoni võtme järel kuulsaim grimoire. See köide sisaldab seni avaldamata „Lemegetoni“ käsikirja transkripti, mis hõlmab nelja tervet grimoire'i: „Liber Malorum Spituum seu Goetia“; „Theurgia-Goetia“; „Ars Paulina“ (1. ja 2. raamat); „Ars Almadel“. See kuulus dr Thomas Ruddile, 17. sajandi alguse praktiseerivale õpetlasele-mustkunstnikule. „Goetial“ on palju väljaandeid, millest kõige täpsem on Joseph Petersoni oma, kuid siin huvitab meid see, kuidas praktiseerivad mustkunstnikud „Goetiat“ 16. ja 17. sajandil tegelikult kasutasid, enne kui praktilise maagia teadmised unustusehõlma vajusid. Siin loetletud 72 deemoni esilekutsumine ilma neid siduma oskamata oleks tõepoolest hulljulge. Varem oli hästi teada, et invocatio ja ligatio ehk sidumine olid esilekutsumise võtmeosa, kuid Goetia tänapäevastes väljaannetes on see võtmetehnika väljendatud vaid ühe sõnaga „Shemhamaphorash“ ja selle kasutamist ei selgitata. See köide selgitab, kuidas Shem ha-Mephorashi 72 inglit kasutatakse vaimude sidumiseks ja kuidas neid ohutult esile kutsuda, kasutades spetsiaalseid pitsereid, mis sisaldavad vajalikku juhtivat inglit, kelle nimi on graveeritud ka rinnaplaadile ja messingist anumale.