
Milleks on kunst?
Igas inimühiskonnas esineb mingisugune käitumisvorm, mida võib nimetada "kunstiks", ja enamikus ühiskondades peale meie oma on kunstil ühiskondlikus elus lahutamatu roll. Need, kes soovivad mõista kunsti selle laiemas tähenduses, kui universaalset inimlikku andi, peavad minema kaugemale tänapäevastest lääne elitistlikest arusaamadest, mis eiravad teisi kultuure ja ignoreerivad inimliigi nelja miljoni aasta pikkust evolutsioonilist ajalugu.
See raamat pakub uue ja enneolematult põhjaliku teooria kunsti evolutsioonilisest tähtsusest. Kunsti, mis ei hõlma ainult kujutavat kunsti, vaid ka muusikat, poeetilist keelt, tantsu ja etenduskunsti, vaadeldakse esmakordselt biokäitumuslikust või eetilisest vaatenurgast. Näidatakse, et see on inimeksistentsi bioloogiline vajadus ja inimliigi põhiomadus.
Selles provokatiivses uurimuses uurib Ellen Dissanayake kunsti koos mängu ja rituaalidega kui inimkäitumist, mis "muudab inimese eriliseks", ning pakub välja, et eriliseks tegemine on pärilik kalduvus, mis on inimliigile sama omane kui kõne ja tööriistade valmistamine. Ta väidab, et kunst arenes välja vahendina, mis muudab sotsiaalselt olulised tegevused meeldejäävaks ja nauditavaks ning on seega olnud inimkonna ellujäämiseks hädavajalik.
Vältides lihtsustamist ja reduktsionismi, võimaldab see originaalne sünteetiline lähenemine heita värske pilgu vanadele küsimustele kunsti päritolu, olemuse, eesmärgi ja väärtuse kohta. See ületab distsipliinide piire ja integreerib mitmeid erinevaid valdkondi: inimese etoloogia; evolutsiooniline bioloogia; kunstipsühholoogia ja -filosoofia; füüsiline ja kultuuriantropoloogia; "primitiivne" ja eelajalooline kunst; lääne kultuurilugu; ja laste kunst. Viimane peatükk "Traditsioonist estetismini" uurib mõningaid viise, kuidas tänapäeva lääne ühiskond on teistest ühiskondadest lahknenud – eriti ühiskonnatüübist, milles inimesed arenesid – ning käsitleb selle kõrvalekalde mõju meie kunstile ja meie suhtumisele kunsti.
See raamat on suunatud lugejatele, kes tunnevad huvi kunsti või inimloomuse ja tänapäeva ühiskonna seisundi vastu.
